Kuidas asutada korteriühistu?

2018. aasta alguses jõustub uus Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning korteriomandite majandamine juriidiliselt iseseisva üksusena muutub kohustuslikuks.

Selleks, et kortermajas asutada toimiv ühistu, tuleks esmalt välja selgitada, millised on korteriomanike soovid.
Kui elanikud on seda meelt, et elamu paremaks haldamiseks ja hooldamiseks on ühistu loomine vajalik, kutsub initsiatiivgrupp (üldjuhul leidub igas majas ikka aktiivsemaid inimesi, kes ühistu loomist veavad) kokku korteriühistu asutamiskoosoleku.

Seejärel koostatakse asutamiskoosoleku päevakord, kus arutatakse läbi kõik punktid.
Kinnitatakse  päevakord , valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. 
   
Otsustatakse korteriühistu asutamine ja nime valimine, võetakse vastu põhikiri.
Valitakse korteriühistu juhatus, vajadusel ka revisjonikomisjoni liikmed.
Kehtestatakse osamaks – tegemist on korteriühistu n-ö likviidsuskapitaliga – harilikult katab see ühe kuu kulud. Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele.

Kui asutamine on seotud kuludega, otsustatakse  koosolekul ka need ära jagada.
Äärmiselt oluline on arvestada, et asutamiskoosolekul peab kohal olema suurem osa korteriomanikest – 50 % pluss üks tingimusel, et enamusele kuulub ka mõtteliste osade kaudu enamik korteriomandite mõttelistest osadest.

Avaldus registrisse
Kui korteriomanikud on otsustanud korteriühistu asutamise, tuleb vastavasisuline avaldus teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
Kui soovite avalduse tõestamist notari poolt, hõlmab tõestamistasu ka konsultatsiooni ja avalduse projekti koostamist.
Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaal­selt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult võrgulehe ettevotjaportaal.rik.ee kaudu.
Samuti tuleb kohtu registriosakonnale esitada originaal­dokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.
Koopiaid võib lisaks notarile kinnitada ka valla- või linnasekretär.
Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend.

Uue korteriühistu registrisse kandmiseks tuleb esitada digitaalallkirjastatud või kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjadega avaldus ühistu registrisse kandmise taotlusega, mis on adresseeritud kohtu registriosakonnale ja peab sisaldama järgmisi andmeid:
Ühistu nimi (nimes peab olema täiend «korteriühistu»), kirjas peab olema ühistu aadress (korteri ja maja nr; tänav või talu; asula, omavalitsuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber), samuti põhikirja kinnitamise aeg, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid.
Juhul kui juhatuse liikmete õigust esindada ühistut üksinda on piiratud ühise esindusõiguse reeglitega või keeluga teha suuremaid varalisi tehinguid ilma üldkoosoleku nõusolekuta, tuleb lisada ka selliste piirangute kirjeldused.
Registrisse ei saa teha kannet, mis jätaks juhatuse liikme esindusõigusest täiesti ilma.
Oluline on ka meeles pidada, et juhatuse esimeheks olemine on ühistu sisene küsimus, registrisse kantakse kõik juhatuse liikmetena.

Olulised dokumendid
Registrisse kandmiseks tuleb esitada ka asutamiskoosoleku protokoll ning põhikiri, millele on alla kirjutanud asutamiskoosolekul selle vastuvõtmise poolt hääletanud.
Põhikiri peab sisaldama mittetulundusühingute seaduse §-s 7 nimetatud andmeid.
Lisaks tuleb ära näidata häälte jagunemine ühistu üldkoosolekul ning see, mis alustel ja korras tasuvad liikmed ühiseid majandamiskulusid.
Põhikirjas võib olla rohkem sätteid, kui seadus nõuab, kuid nad ei tohi seadusega vastuolus olla.

Juurde peavad olema lisatud ühingu sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-posti aadress jm) eraldi lehel, samuti täielik korteriühistu liikmete nimekiri (igaühe kohta nimi, isikukood või sünniaeg, liikmeksastumise aeg, korteri number, liikmele kuuluv häälte arv ja tema osamaksu suurus) ning vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta või kui tegemist on kinnistusraamatusse kantud korteriomanditega, siis kinnistusraamatu väljavõte korteriomandite kuuluvuse kohta.
Kindlasti peab olema lisatud riigilõivu tasumise tõend.

Kui mingil põhjusel on aga tarvis ühistu registriandmeid muuta, tuleb selleks esitada digitaalallkirjastatud või vähemalt ühe juhatuse liikme notariaalselt kinnitatud allkirjaga avaldus koos riigilõivu tasumise tõendiga.
Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta.
Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Juhatuse uue liikme registrisse kandmiseks on lisaks vaja tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidist (kui ta ei ole avaldusele alla kirjutanud).

Mida on tarvis teada korteriühistu kohta?

• Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vastuolu korral kehtib korteriühistuseadus.
• Korteriühistu võib asutada nii ühe kui ka mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja majandamiseks. Kui ühel kinnisasjal paikneb mitu maja, siis nende majandamiseks mitut eraldi korteriühistut moodustada ei saa.

Korteriühistu asutamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
• Korteriühistu on sundühistu – kui ta on nõutava enamuse otsusel loodud, kuuluvad sellesse kõik selle maja korteriomanikud.
• Korteriühistut saab asutada alles siis, kui selle asutajad on saanud korteriomanikeks (eluruumide erastamise seaduse alusel või korteriomandi kinnistusraamatusse kandmise teel).
• Korteriühistud kantakse koos teiste mittetulundusühingutega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Näidisprotokoll
Nimekiri koosolekule
Omanike nimekiri
Korteriühistu põhikiri
Juhatuse liikme avaldus
Avaldus registriosakonnale
Sidevahendid

 
Teated
Raikküla Farmer OÜ teostab Raikküla piirkonnas lägavedu põldudele 25. septembrist kuni 30 novembrini 2017

Vabandame tekkivate ebamugavuste pärast!


23.-24.04.2017 elanike küsitluse lõpptulemus

(e-hääled + paberhääletus).
Rahvahääletuse tulemused Rapla valla lehel.


Alates 10. aprillist 2017 on avatud hajaasustuse programmi taotlusvoor Raikküla vallas.
Lähemalt loe siit.

Hajaasustuse programmist toetatud projektid.


Kõrvetaguse, Pühatu ja Riidaku külade üleandmine Märjamaa vallale.

Avalik tutvustus
Küsitluse korraldamine
Raikküla Vallavolikogu 26.01.2017 otsus nr 137
Raikküla Vallavolikogu 16.03.2017 määrus nr 52
Raikküla Vallavalitsuse 20.03.2017 korraldus nr 46
Raikküla Vallavolikogu 03.04.2017 otsuse (piiride muutmine) EELNÕU
Raikküla Vallavolikogu 03.04.2017 otsuse (küsitluse tulemuste kinnitamine) EELNÕU ja LISA

Vabariigi Valitsuse 17. mai 2017 määrus nr 84 „Haldusüksuste piiride muutmine territooriumiosa üleandmisega"


29. mail 2014 võttis Raikküla Vallavolikogu vastu määruse nr 13 "Lumetõrje teostamise kord Raikküla valla erateedel".
Erateel lumetõrjetööde teostamiseks tuleb hiljemalt 01. septembriks esitada vormikohane avaldus Raikküla Vallavalitsusele.
Kui olete eelmistel hooaegadel juba avalduse esitanud, siis korduvalt enam esitada pole vaja.


Raikküla Vallavalitsus müüb otsustuskorras Postimaja kinnistu Purku küla keskuses.Kinnistul asub kivimaja, krohvitud, eterniitkatus, vajab renoveerimist. Ehitusalune pind 327 m2, kõrgus 2.90 m, netopind 265 m2. Lähedal asub kauplus, raamatukogu, lasteaed ja bussijaam. Raplast 17 km. Lisainfo telefonil 511 6033 (Uno Markson) ja Kinnisvaraportaalis.


Viimati lisatud pildid